POSITIIVSE KÄITUMISE SAAVUTAMINE

Poliitika avaldus

Meie lasteaed usub, et lapsed õitsevad kõige paremini siis, kui nende isiklikud, sotsiaalsed ja emotsionaalsed vajadused on rahuldatud ning nende käitumisele on seatud selged ja arengule vastavad ootused.

Lapsed peavad õppima arvestama teiste seisukohti ja tundeid, vajadusi ja õigusi ning nende käitumise mõju inimestele, kohtadele ja objektidele. See on arendav ülesanne, mis nõuab tuge, julgustust, õpetamist ja eeskujusid. Positiivse ja arvestava käitumise saavutamise põhimõtted on osa meie isikliku, sotsiaalse ja emotsionaalse arengu edendamise planeerimisest.



Protseduurid

Meil on nimega isik, Alison Richards, kes vastutab meie isikliku, sotsiaalse ja emotsionaalse arengu toetamise programmi eest, sealhulgas käitumise osas.

· Nimetatud isik:

oHoidke end kursis õigusaktide, uuringute ja mõtlemisega positiivse käitumise edendamise ja laste käitumise käsitlemise kohta, kui see võib vajada täiendavat tuge.

oJuurdepääs asjakohastele teadmiste allikatele positiivse käitumise edendamiseks isikliku, sotsiaalse ja emotsionaalse arengu toetamise plaanide raames.

oKontrollige, kas kõigil töötajatel on positiivse käitumise edendamiseks asjakohane täiendkoolitus. Peame sellel koolitusel osalenud töötajate kohta arvestust.

· Mõistame, et inimestevahelise suhtluse koodid on kultuuriti erinevad ja nõuavad, et töötajad oleksid teadlikud ja austaksid neid, mida keskkonna liikmed kasutavad.

· Kõik töötajad ja õpilased peavad pakkuma positiivset käitumismudelit, koheldes lapsi, vanemaid ja kolleege sõbralikult, viisakalt ja hoolivalt.

· Uutele töötajatele ja õpilastele tutvustatakse lasteaia positiivse käitumise saavutamise poliitikat, kuna neid müüakse ressurssidena, mida kasutame poliitika toetamiseks, osana sisseelamisprotsessist.

· Kõik töötajad, vanemad ja lapsed peavad järgima juhiseid.

· Vaatame regulaarselt üle lasteaia keskkonna, et see soodustaks positiivset käitumist.

· Teeme koostööd laste vanematega, keda hoiab laste käitumisega kursis nende võtmeisik. Korduva mõtlematu käitumise korral töötame vanematega, kasutades oma vaatlusandmeid, et aidata mõista põhjust ja otsustada koos vanematega parim lahendus.

Strateegiad lastega, kes käituvad hoolimatult

· Kasutame ressursse, sealhulgas "Sekkumise raamistik" ja "Positiivse käitumise teekonna edendamine" (piirkonna SENCO meeskond), et toetada meid positiivse käitumise edendamisel lasteaias.

· Nõuame, et kõik töötajad ja õpilased kasutaksid positiivseid strateegiaid mõtlematu käitumise juhtumite lahendamiseks, aidates lastel leida lapse vanusele ja arenguastmele vastavaid lahendusi, julgustame lapsi tunnistama oma tundeid, selgitama, miks teatud käitumine on vastuvõetamatu. ja toetage neid oma tunnete üle kontrolli saavutamisel, et nad saaksid tulevikus asjakohasemalt reageerida.

· Tagame, et mänguasju ja muid ressursse ning huvitavaid tegevusi oleks piisavas koguses, et lapsed jääksid seotuks ja konflikte väldiks igal võimalusel.

· Kaalutlevat käitumist tunnustatakse ja premeeritakse kohe.

· Meie planeeritud õppimisvõimalused ja tegevused toetavad lastes enesehinnangu, enesekindluse ja pädevustunde kujunemist.

· Toetame igal lapsel lasteaiasisese kuuluvustunde kujunemist, alustades tema võtmerühmast.

· Töötajad väldivad olukordi, kus lapsed saavad täiskasvanute tähelepanu ainult siis, kui nad käituvad mõtlematult.

· Kui lapsed käituvad hoolimatult, aitame neil mõista oma tegevuse tagajärgi ja aitame leida sobivamaid vastuseid.

· Lapsi ei saadeta kunagi karistuseks toast välja. Samuti ei kasuta me nn üleannetu tooli või aja mahavõtmise strateegiat, mis jätab lapse ülejäänud rühmast välja. Erandiks on laps, kelle arvates on kasulik mõneks ajaks ülejäänud rühmast eemalduda, et aidata neil rahuneda. Tavaliselt on selleks laps, kellel on tuvastatud hariduslik erivajadus. Sellist praktikat kasutatakse ainult siis, kui see on vanematega kokku lepitud ja nende juurde jääb kogu aeg täiskasvanu. Laps jääb lastetuppa.

· Füüsilist või kehalist karistamist ei kasutata kunagi. Lapsi ei ähvarda kunagi sellised karistused.

· Me ei kasuta ühtegi tehnikat, mis on mõeldud üksikute laste esiletõstmiseks ja alandamiseks.

· Kasutame füüsilist ohjeldamist, näiteks hoidmist, ainult selleks, et vältida laste või täiskasvanute kehavigastusi ja/või tõsiste varakahjude vältimiseks.

· Sellise sündmuse üksikasjad, sealhulgas see, mis juhtus, milliseid toiminguid tegi ja kes ning tunnistajate nimed on kantud lapse isikutoimikusse. Lapse vanema(te)st teavitatakse samal päeval.

· Tõsise vastuvõetamatu käitumise korral, nagu rassiline või muu väärkohtlemine, teeme käitumise ja hoiakute vastuvõetamatuse kohe selgeks, pigem selgituste kui isikliku süü kaudu.

· Me ei karju ega tõsta ähvardusel häält, et reageerida laste mõtlematule käitumisele.

Lasteaia reeglid

· Me kasutame arvestava käitumise toetamiseks nelja lihtsat reeglit, millest lapsed aru saavad:

oOle oma sõprade vastu lahke;

oHoolitse lasteaia eest

oKuulake, kui keegi räägib

oJalutage lasteaias.

· Kui täiskasvanud näevad, et lapsed neid reegleid aktiivselt järgivad, saavad nad meie reeglikuvale lisatud naerunäo.

Max

· Kasutame "elusnukku" Maxi, et aidata uurida laste käitumisprobleeme. Rääkides Maxi ja tema sõpradega seotud lugusid, saame arutada kaalutlematu käitumise juhtumeid ilma üksikuid lapsi välja toomata.

Alla kolmeaastased lapsed

· Kui alla kolmeaastased lapsed käituvad hoolimatult, mõistame, et meie pakutav tugi peab olema arengule sobiv ja erineb vanematele lastele pakutavast toetusest.

· Väga väikesed lapsed ei suuda reguleerida oma emotsioone, nagu hirm, viha või stressi, ja vajavad tundlikke täiskasvanuid, kes neil seda teha aitaksid.

· Levinud mõtlematu käitumise hulka kuuluvad raevuhood, hammustamine või kaklemine. Töötajad jäävad alati rahulikuks ja kannatlikuks, pakkudes pingelistele tunnetele lohutust ning aidates lastel oma emotsioone juhtida ja oma tunnetest rääkida, et aidata neil probleeme lahendada ja paremini mõista.

· Kui jonnihood, kaklemine või hammustamine on sagedased, püüame välja selgitada mis tahes põhjuse – näiteks muutused kodus. Mõnikord ei ole laps end hästi sisse seadnud ja käitumise põhjuseks võib olla lahkuminekuärevus.

· Keskendume sellele, et lastel oleks tekkinud kiindumus oma võtmeisikuga, et laps tunneks end lasteaias olles turvaliselt.

Karm ja trummelmäng ja fantaasiaagressiivsus

Väikesed lapsed osalevad sageli agressiivse teemaga mängudes, nagu superkangelane ja relvamäng. Mõned lapsed näivad olevat nende teemadega hõivatud, kuid nende käitumine ei pruugi olla solvava käitumise või kiusamise eelkäija; kuigi see võib mõnikord olla kaalutlematu ja vajada käsitlemist.

· Me mõistame, et narrimine ning jõhker ja trummeldamine on väikeste laste puhul normaalsed. Peame seda tüüpi mänge sotsiaalseks, mitte problemaatiliseks või agressiivseks.

· Töötame välja lastega kokku lepitud ja neile arusaadavad mängu strateegiad koos vastuvõetavate käitumispiiridega, mis takistavad lastel haiget saamast.

· Me mõistame, et fantaasiamängud sisaldavad ka palju vägivaldselt dramaatilisi stsenaariume, nagu "õhkulaskmine" või "tulistamine", ning sageli viidatakse "headele" ja "pahadele". Need pakuvad lastele võimalusi õppida õiget ja valet.

· Meil on võimalik häälestuda näidendi sisule, võib-olla soovitada kangelastele ja kangelannadele alternatiivseid strateegiaid, kasutades ära „õpetatavaid hetki”, et julgustada empaatiat ja külgmist mõtlemist, et uurida alternatiivseid stsenaariume ja strateegiaid konfliktide lahendamiseks.

Sobiv käitumine

Me võtame solvavat käitumist väga tõsiselt. Solvav käitumine on alla 5-aastaste laste puhul tavaline ja sellise käitumise märgistamine kiusamiseks ei ole kasulik. Väga väikeste laste jaoks on solvav käitumine tavaliselt hetkeline, spontaanne ja toimub ilma haiget saanud inimese tunnete tegeliku mõistmiseta.

· Me mõistame, et lapsed käituvad üksteise suhtes solvavalt, kuna neil pole veel välja kujunenud oskust oma tundeid juhtida, mis võib mõnikord neile üle jõu käia.

· Aitame lastel oma tundeid juhtida.

· Me mõistame, et intensiivsete tunnete, eriti viha, enesejuhtimine toimub siis, kui ajus on välja töötatud neuroloogilised süsteemid, mis juhivad füsioloogilisi protsesse, mis toimuvad viha- või hirmureaktsioonide käivitamisel.

· Aitame seda protsessi, pakkudes tuge, rahustades nii vihast last kui ka käitumisest haiget saanud last. Aidates lapsel naasta normaalsesse seisundisse, aitame ajul arendada füsioloogilist reaktsioonisüsteemi, mis aitab lapsel edaspidi oma tundeid reguleerida.

· Sõnaeelsetel lastel aitab rahuneda hoidmine ja kallistamine. Ka verbaalsed lapsed reageerivad kallistamisele, et neid rahustada, kuid me pakume neile selgitust ja arutame juhtunut nendega nende mõistmise tasemel.

· Mõistame, et väikesed lapsed vajavad tuge, et mõista, milliseid tundeid nad kogevad. Nende mõistmist toetab see, et me nimetame emotsioone ja aitame lastel erinevaid tundeid uurida. Me võime meenutada mõnda juhtumit ja soovitada, kuidas laps end tunda võis.

· Toetame lastel empaatia arendamisel teiste lastega ja mõistame, et teised kogevad samu tundeid, mida nemad ja kuidas lapse tegevus võib mõjutada teiste tundeid.

· Aitame lastel õppida konfliktide lahendamise strateegiaid, näiteks kellel on konkreetne mänguasi.

· See võtab aega, enne kui lapsed saavad jagada või vaheldumisi. Et lapsed saaksid neid oskusi arendada, vajavad nad palju kogemusi probleemide lahendamisel ning neid peavad toetama kannatlikud täiskasvanud ning selged ja asjakohased piirid.

· Sotsiaalseid oskusi toetavad täiskasvanud, kes modelleerivad sobivat käitumist ning planeeritud tegevusi, sealhulgas draama ja lugusid. Aitame lastel arendada lastes enesehinnangut ja usaldust, teadvustades nende emotsionaalseid vajadusi lähedaste ja pühendunud suhete kaudu.

· Aitame lastel mõista, millist mõju avaldab nende kahjustav käitumine teistele lastele. Lapsi ei sunnita vabandama, kuid me julgustame seda, kui on selge, et nad kahetsevad siiralt ja soovivad seda väljendada inimesele, kellele nad haiget tegid.

· Kui haiget tekitav käitumine muutub problemaatiliseks, teeme vanematega koostööd, et selgitada välja põhjus ja leida koos lahendus. Teame, et sellise käitumise peamised põhjused on:

oLaps ei tunne end turvaliselt seotuna kellegagi, kes tema vajadusi mõistab, ei kodus ega lasteaias

oLapsevanemal ehk lasteaia võtmeisikul ei ole oskusi õigesti reageerida. Negatiivsed mustrid võivad areneda, kui lapsel on ainsaks vastuseks oma viha väljendamiseks solvav käitumine.

oLapsel võib puudulik inglise keele oskus või valdamine, et ennast väljendada ja ta võib tunda pettumust

oLaps puutub kodus kokku agressiivse käitumisega ja võib olla emotsionaalselt ohustatud või kogeda lapse väärkohtlemist.

oLapsel on arenguhäire, mis mõjutab tema käitumist.

· Kui see ei toimi, kasutame lapse ja pere toetamiseks hariduslike erivajaduste ja puuetega (SEND) tegevusjuhendit (2014).

Kiusamine

Me võtame kiusamist väga tõsiselt. Kiusamine hõlmab teise lapse või laste püsivat füüsilist või verbaalset väärkohtlemist. Seda iseloomustab kavatsus haiget teha, see on sageli planeeritud ja sellega kaasneb teadlikkus kiusamiskäitumise mõjust.

Kiusatav laps on jõudnud kognitiivse arengu staadiumisse, kus ta suudab planeerida ettekavatsetud kavatsuse elluviimist teisele stressi tekitamiseks. Kiusamist võib esineda umbes viieaastastel ja vanematel lastel, mistõttu ei ole lasteaias tavaliselt probleemiks. Ebatõenäolisel juhul, kui lasteaias õppiv laps hakkab kiusama, reageerime järgmiselt:

· Näitame lastele, keda on kiusatud, et kuulame nende muresid ja tegutseme nende järgi.

· Sekkume, et kiusav laps ei kahjustaks teist last või lapsi.

· Selgitame kiusavale lapsele, miks tema käitumine on vastuvõetamatu.

· Me rahustame last või lapsi, keda on kiusatud.

· Aitame kiusanud lapsel oma käitumise mõju ära tunda.

· Me ei tembelda ühtegi last "kiusajaks".

· Mõistame, et lapsi, kes kiusavad teisi, võidakse kiusata ka ise või neid võidakse kuritarvitada või muudel asjaoludel, mis sunnivad neid väljendama oma viha teiste vastu negatiivselt.

· Mõistame, et kiusavatel lastel on sageli raskusi teistega kaasaelamise nimel. Me ei nõua neilt vabandust, välja arvatud juhul, kui on selge, et nad tunnevad siirast kahetsust.

· Arutame juhtunut kiusanud lapse vanematega ja töötame koos nendega välja lapse käitumise käsitlemise plaani.

· Jagame juhtunut kiusatud lapse vanematega, selgitades, et kiusanud lapsel aidatakse omaks võtta vastuvõetavamaid käitumisviise.